Barokkaja trükikunst

   17.- 18.sajandi trükised hakkavad silma eelkõige rikkalike trükiornamentide poolest ja see ka loomulik, sest barokk ja selle kõrgaeg rokokoo taotlesidki detailset rikkalikkust ja liialdusi. Frontispissidega (palgeleht, mis oli peegelpildina tiitellehe vastas vase-või piigravüürina, 19. saj. ka litograafiana).

tiitellehed, kaunistuatud peatükkide esitähed, liistud teksti ülaosas, uhked tekstiraamid ja alg- või lõppvinjetid jpt. kaunistuselemendid. Trükikunstis polnud aga midagi neis uut. Need elemendid olid olemas ka renessansraamatutes puulõigetena või veelgi varem käsikirjalistes gootitekstides. Barokk tõi need elemendid aga peenemalt välja, sest trükikodade jaoks hakati valmistama nende ehiselementide tinamatriitse ning frontispisse ja tekstide illustatiivseid pilte trükiti vaselõikes, mis tõi peenemad nüanssid välja ning võimaldas suuremas mahus neid trükkida.

  Eesti trükikunstis kohtame neid ehiselemente alates Tartu Ülikooli Academia Gustaviana aegsest trükikoja toodangust ning Tallinna linna nning gümnaasiumi Brendekeni trükikoja trükistest 1634. Nende trükikodade trükitüüpe (teksti- ja kaunistuste matriitsid) kasutasid edasi Grenziuse ja Schünmanni jt. trükikojad ning nendest trükitud tekste ja kaunistusi kohtame veel 19. saj. keskpaigani olevates raamatutes. Pealegi on mõned Academia Gustaviana aegsed trükielemendid identsed Riia trükikodade trükistega.

  Varem olid trükikodadel ainuomased täheliigid, kaunistused jt. märgid, mis eristasid trükikoda teistest, siis 17. sajandil muutusid trükitüübid omaette kaubaks ja samasid trükitüüpe võeti kasutusele paljudes trükikodades Euroopas ning tekstistiilid hakkasid ühtlustuma. Esimesed tähed trükiti 15. sajandil gootsi šhriftis, kuid üsna pea hakati trükkima ka ladinakeelseid tekste ja neid oli tarvis trükkida romaani tähtedega. Ka tiitellehtedel kohtame erinevaid tekstiridade stiile ja suurusi - kirjakraadid. Peamine kirjastiil oli antiikva, ladina tekst kursiivis. Teoloogiliste tekstide tõttu tuli kasutada ka kreeka tähtedega trükki.

  Peatükke alustati initsiaalidega, need on dekoratiivsed algustähed, suured peatükkide vormid on majusklid ning alapeatükkide vormid minusklid. Lisakaunistustega majusklik on ehismajusklid. Kui neis esineb taimornamentika, siis on need antiikvainitsiaalid. Käsikirjalistes gootitekstides on majusklid ning minusklid erivärvilised, tihti tähed punased (kinaveriga maalitud) ja rohelised, siniised või kullaga lisakaunistused.

  Tiitellehetede ja tekstide ülaosad kaunistati ehisliistudega ja kui ümbritseti kogu teksti, siis ehisraamidega. Liiste ja raame moodustati trükitüüpide ladumisel trükiraami (trükiladu, millelt lõpks tehtigi paberile trükitõmmised) üksteise järel ritta laotud ornamentide kotsidest, nende liitekohad on tavaliselt ka trükitekstides näha.

  Tiitellehtedele, peatükkide või raamatu lõppu trükiti vinjetid. See on kui tempelkaunistus, mis trükiti vaid ühelt trükiklotsilt või trükiplaadilt.Vinjetid olid kas abstraktse mustriga või mingi sisulise pildina. Vinjetid on raamita, kui tiitellehel oli väike raamitud pilt, siis on tegemist tiitelpildiga, neist Eestis on tuntud Tallinna siluetiga tiitelpildid alates 1670- 19. sajandi keskpaigani. Tallinna motiivi on ka päisvinjettides ja need on kõik kohalike meistrite graveeritud. Neid on erinevaid aja jooksul graveeritud erinevatelt meistritelt. Wilholmi kollektsioonis aga märgiks ära Tallinnas trükitud katekismuste tiitellehtedel olevad tiitelpildid 1852, 1856 ja 1866 trükkidest, millede puulõikes Tallinna motiiv oli kasutusel juba 18. sajandil Uutes Testamentides jt. väljaannetes ja neid trükkisid C. E. Dullo ja A. H. Lindforsi trükikojad. Stiilsemaid barokk-ehiselemente aga kohtame Hollandi trükikunstis. üks kaunimate ja rikkalikumalt trükitud raamat WAB kollektsioonis on Saksa reisikirjade sariväljaandes trükis “Historische Merkwuerdigkeiten, die Koeniginn Christina von Schweden betreffend...etc.” Editeeritud Leipzigis ja Amsterdamis 1751. Köites on temaatilise sisuga vinjetid, illustratiivsed vasegravüürid ning päisliistud, kõik tolle ajastu trükiillustratsioonid.

 

 

Curavit: T. Wilu

  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •